Kas ka sinule on tuttav olukord, kus laps on haigusest paranemas, käib 2 päeva lasteaias ja tekib uus nohu? Kevadeti kui immuunsussüsteem on langenud, on haigused kerged tulema. Oluline on meeles pidada, et lapsed ei haigestu külmast ilmast, vaid haiguseid tekitavad haigusetekitajad (näiteks viirused ja bakterid). Küll aga kui lapse immuunsus on nõrk, siis külm ilm soodustab haiguse tekkimist.
- Tervislik toitumine – toitumisel on oluline jälgida taldriku reeglit, mis tähendab et 1/4 taldrikul olevast toidust lisand (näiteks riis, tatar, kartul, makaronid), 1/4 liha/kala (näiteks veiseliha- sisaldab palju lapse arenguks vajalikku rauda ja B12 vitamiini), 1/2 juurviljad/köögiviljad (värked salatid, aurutatud köögiviljad)
- Vedeliku tarbimine – igapäevaselt peaks laps tarbima vähemalt 1 liitri vett (vett saab lapsele maitsvamaks muuta lisades sinna sidruniviil või marju). Kõige parem jook lapse jaoks on vesi. Gaseeritud joogid, siirupid ja mahlad sisaldavad rohkelt suhkrut ning ei sisalda lapse arenguks vajalikke aineid.
- Värskes õhus viibimine – laps peaks päevas veetma õues vähemalt 1h, et karastada teda erinevate ilmastikuoludega ja hingata värsket õhtu.
- Õige riietus – vastavalt temperatuurile jälgida lapse riietust. Lapse riietus on sobilik, kui ta ei higista või kui ta jäsemed pole külmad.
- Uni – laps peaks ööpäevas saama magada vastavalt oma vanusele vajalikud unetunnid.
- Liikumine – igapäevane füüsiline aktiivsus vähemalt 1h päevas (väga hea oleks, kui laps liiguks õues).
- D-vitamiin – Eesti kliimas on oluline võtta lisaks D-vitmiini aastaringselt. Eesti suvi on liiga lühike, et katta lapse D-vitamiini vajadus talvehooajaks ning selle tagajärjel võib tekkida vitamiini defitsiit igal aastaajal.
Püsige terved!
Kõikide soovituste puhul on tähtis jälgida lapse vanust, sest laste puhul on vanuseti erinevad normid.